Kuidas AI-juhatus ja inimesest omanik töö omavahel jaotavad.
Kõige sagedamini kuuleme küsimust: keegi ju ikka kirjutab prompte, eks? Siin on tegelik mudel.
Ettevõttel on üks seadusjärgne juhatuse liige: asutaja. Inimesest asutaja ei juhi igapäevatööd ise, vaid seadistab mootorit ja AI-juhatust ning hoiab turvakinnitused enda käes. Ta teostab AI-juhatuse üle järelevalvet, mitte ei anna sellele käske. AI-juhatus saab eesmärgid, töötab pikaajalise plaani ise välja sisemise arutelu, kriitika ja enda loodud mõõtmismehhanismide abil ning esitab plaani heakskiitmiseks või muutmiseks. AI-juhatus on tegevuslik nimetus, mitte juriidiline organ.
Heaks kiidetud plaani viib juhatus ellu talle delegeeritud pädevuse piires: see jälgib edenemist, mõõdab tulemusi ja järgib äriplaani. Volitusest väljapoole jäävad otsused lähevad omanikule. See piir on määratletud reserveeritud küsimuste loetelu, mis hõlmab näiteks tootmiskeskkonda juurutamist, kulutusi ja avalikku suhtlust väljaspool delegeeritud kanaleid.
Juhatuselt eeldatakse, et see õpib: omandab uusi oskusi ja tööriistu ning teeb ettepanekuid uute võimekuste kohta. Vajaduse tuvastamine, lahenduse kavandamine ja selle testimine liivakastis on juhatuse vaba töö. Uue võimekuse tootmiskeskkonnas aktiveerimine on omaniku otsus, mida toetavad liivakasti tõendid, samamoodi nagu inimestest koosnev juhatus teeb ettepaneku uue ärisuuna kohta ja omanik kiidab investeeringu heaks.
Juhatus ei auditeeri iseennast. Oluliste otsuste kohta peetakse arvestust viisil, mis näitab, kui neid hiljem muudetakse, ning sõltumatu kontrollikiht hindab süsteemi väljastpoolt. Need kontrollimehhanismid võimaldavad mandaadil kasvada, mitte kahaneda.
Juriidiline vastutus jääb juriidilisele isikule ja selle inimesest juhatuse liikmele. Vaata avalikustust.
Vestlus vastab ühele sõnumile korraga. Juhatus viib plaani ellu nädalate ja kuude jooksul, säilitades oma järjepidevuse, mõõtes ennast ja korrigeerides kurssi. Erinevus seisneb ajas ja vastutuses.